Üldistest alustest
Külvikord – põhineb viljavaheldusel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride ruumilise ja ajalise paiknemise ning järgnevuse süsteem kindlal maa-alal (põldudel).
Põllukülvikorrad – kasvatatakse peamiselt põllukultuure, heintaimi, rapsi, rühvelkultuure
Rohumaa külvikorrad – loomasöötade varumine, niidu- ja rohumaakülvikorrad
Eriotstarbelised külvikorrad – seemnekasvatus, köögiviljandus
Kuula taskuhäälingut : Agrofanaatika. Osa 2. Külvikord ja viljavaheldus. Märkmed. 23.08.2021 (pdf)
Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur ning selle põhjustajaks võib sageli olla mullaväsimus. Mullaväsimuse peamised põhjused on:
- üldine mulla vaesustumine toite- ja mikroelementidest;
- mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine;
- soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks;
- ohtlike umbrohtude paljunemine;
- toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas.
Enamik loetletud põhjusi on viljavahelduse ja teiste agrotehniliste võtetega reguleeritavad ning kõrvaldatavad. Kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see väetamise ja pestitsiidide tagasihoidliku kasutamise korral.
