Üldistest alustest
Autorid: Enn Lauringson ja Liina Talgre (juuli 2014). Toimetanud: Christel Mölder (detsember 2022) ja Liina Ulm (august 2021)
Külvikord – põhineb viljavaheldusel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride ruumilise ja ajalise paiknemise ning järgnevuse süsteem kindlal maa-alal (põldudel).Külvikord – põhineb viljavaheldusel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride ruumilise ja ajalise paiknemise ning järgnevuse süsteem kindlal maa-alal (põldudel).Külvikord – põhineb viljavaheldusel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride ruumilise ja ajalise paiknemise ning järgnevuse süsteem kindlal maa-alal (põldudel).Külvikord – põhineb viljavaheldusel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud
põllumajanduskultuuride ruumilise ja ajalise paiknemise ning järgnevuse süsteem kindlal maa-alal (põldudel).Külvikord – põhineb viljavaheldusel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride ruumilise ja ajalise paiknemise ning järgnevuse süsteem kindlal maa-alal (põldudel).Külvikord – põhineb viljavaheldusel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride ruumilise ja ajalise paiknemise ning järgnevuse süsteem kindlal maa-alal (põldudel).Külvikord – põhineb viljavaheldusel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride ruumilise ja ajalise paiknemise ning järgnevuse süsteem kindlal maa-alal (põldudel).Külvikord – põhineb viljavaheldusel. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride ruumilise ja ajalise paiknemise ning järgnevuse süsteem kindlal maa-alal (põldudel).
Põllukülvikorrad – kasvatatakse peamiselt põllukultuure, heintaimi, rapsi, rühvelkultuure
Rohumaa külvikorrad – loomasöötade varumine, niidu- ja rohumaakülvikorrad
Eriotstarbelised külvikorrad – seemnekasvatus, köögiviljandus
Kuula taskuhäälingut : Agrofanaatika. Osa 2. Külvikord ja viljavaheldus. Märkmed. 23.08.2021 (pdf)
Külvikord tagab muldade jätkusuutliku kasutamise ja hoiab keskkonda järeltulevatele põlvedele.
Agrotehnikanõuete täitmine, sh viljavaheldus ja külvikord, tagavad taimedele soodsad kasvutingimused ja loovad eeldused ratsionaalseks maakasutuseks.
Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur ning selle põhjustajaks võib sageli olla mullaväsimus. Mullaväsimuse peamised põhjused on:
- üldine mulla vaesustumine toite- ja mikroelementidest;
- mulla füüsikalis-keemiliste omaduste ja struktuuri halvenemine;
- soodsad tingimused fütopatogeense mikrofloora arenemiseks ja kahjurite paljunemiseks;
- ohtlike umbrohtude paljunemine;
- toksiinide eritumine juurtest ning fütotoksiliste ainete kuhjumine mullas.
Enamik loetletud põhjusi on viljavahelduse ja teiste agrotehniliste võtetega reguleeritavad ning kõrvaldatavad. Kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see väetamise ja pestitsiidide tagasihoidliku kasutamise korral.
